Valge jänes vimberg.ee

Andmete kogumisest ja privaatsuse kaitsest küberruumis

„Ära karda suurt venda, vaid väikest õde, kes piilub toa ukse vahelt, teab sinu saladusi ja on valmis neid maiustuste eest võõrastega jagama“ Kirjeldas Toomas H. Ilves avalikku haldust korraldavat riigivõimu ja kasumile orienteeritud suurkorporatsioone andmeid ja informatsiooni kogumas.

Veebilehti, platvorme ja äppe kasutades, jääb kasutajast maha tahes-tahtmata erinevaid andmeid ja informatsiooni. Üks osa andmetest on tehnilist laadi, näiteks veebilehe külastuseks kasutatava tarkvara ja seadme parameetrid, mida teenuse pakkuja vajab korrektseks teenuse pakkumiseks ning teise osa andmeid või sisulist informatsiooni jätab kasutaja endas maha omal tahtel hiirega klikkides, pöidlaga äppi rullides, vorme täites või sotsiaalmeedia platvormil sisu postitades. Eesti avaliku sektori poolt pakutavate teenuste kasutamise käigus tekkivate andmete ja sisulise informatsiooni kasutamist reguleerivad erinevad seadused, nagu näiteks isikuandmete kaitse seadus, avaliku teabe seadus jt. Erasektoris tekkivate andmete ja informatsiooni kogumine ning kasutamine on samuti igakülgselt reguleeritud. Peamiseks juhiseks on Euroopa isikuandmete kaitse regulatsioon ehk GDPR (General Data Protection Regulation), mis reguleerib eraisikutega seotud andmete kogumist ja kasutamist. Regulatsioonide täitmise järelevalvet mõlemal juhul teostab Eestis Andmekaitse Inspektsioon ja eraisikud ise rikkumistest teatamisega. Kuid miks juhtub nii, et ettevõtteid, suurkorporatsioone ja erinevaid platvorme saadavad skandaalid, mis inimestes hirmu tekitavad ja usaldust lõhestavad?

Milliseid andmeid ja informatsiooni kogutakse?

Lühike vastus – kõike, mida kätte saadakse. Kogutavate andmete ja informatsiooni hulka kuuluvad näiteks kasutava seadme ja tarkvara andmed, kasutaja andmed, klikkimine, läikimine, pöidlaga äppi rullimise kiirus ja maht, pikemad peatused kindlat tüüpi sisul, kasutusaeg, asukoht, sisestatud sisu ja vestlused, kõikvõimalikud postitused, seosed erinevate andmete ja informatsiooni vahel, seadme sensoritest saadav info jne. Õhtul filmi vaatamine tundub süütu tegevus, kuid ka see loob kasutaja kohta järelduste tegemiseks hulgaliselt andmeid (Matsakis, 2018).

Milleks infot kasutatakse?

Ettevõtete eesmärk andmete ja informatsiooni kogumisel on oma kasumi maksimeerimine. Selleni jõutakse otsese teenuste müügiga, reklaami müügiga või kogutud informatsiooni müügiga kolmandatele osapooltele omakorda müügi edendamise eesmärgil.

Andmeid kogutakse kasutaja võimalikult täpseks profileerimiseks, huvide kaardistamiseks ja ostukäitumise ette ennustamiseks, mis võimaldab teha õigel hetkel, õiges kohas, õige „müügipakkumise“. Müügipakkumise all pean silmas laiemat spektrit, kui tooted ja teenused. Siia alla kuuluvad ka maailmavaate ja poliitika propageerimine, mõjutamine ja kallutamine mingi kindla teo sooritamiseks ning erinevad kübermanipulatsioonid.

Esmapilgul tasuta teenused ei ole tasuta. Raha asemel tasume teenuste eest nende omanikele oma andmeid ja informatsiooni märkamatult vastu andes. Jälitustegevus internetis on ärimudel (Schneier, 2017).

Andmete ja informatsiooni äri jõudis eksponentsiaalse kasvuni WWW tulekuga aastal 1989. Sellest ajas peale on ärivaldkond pidevas muutuses, kus ettevõtted ja suurkorporatsioonid avastavad uusi võimalusi selleks ühiskonna taluvuse piire kombates. Suurematele privaatsuse rikkumistele jõutakse jälile tagantjärgi, kui kahju on juba tekkinud.

Iseenda kaitsmiseks, erinevate e-teenuste kasutamisel, on oluline mõista kaasaegseid ärimudeleid ja rakendada kriitilist meelt. Viidates riigipea väljaütlemisele essee sissejuhatuses, tasub alati mõelda millist informatsiooni „väikesele õele“ välja anname ning millised võivad olla tagajärjed selle informatsiooni väärkasutamisel. Esimene privaatsuse kaitseliin oleme meie ise.

Soovitused esmaseks privaatsuse kaitseks

Hoolitse, et seadmetesse oleks paigaldatud (tõhus/tasuline) küberturbe tarkvara.

Segmenteeri kodune võrk kasutajate lõikes – näiteks lapsed, vanemad ja külalised. Segmenteerimine aitab vältida ühes kasutajagrupis toimuva intsidendi levikut teistele.

Kasuta otsimootoreid, mis koguvad ja salvestavad võimalikult vähe andmeid. Näiteks DuckDuckGo

Lülita välja seadmete asukoha määramise funktsioon, kui seda ei lähe parasjagu tarvis.

Kata kinni kaamerad.

Väldi tasuta pilveteenuseid nagu näiteks Gmail, Calendar, Drive jt.

Seadista internetisirvik automaatselt küpsiseid kustutama.

Väldi postitustel identifitseeritavaid detaile ja andmeid.

Mõtle kriitiliselt enne „tasuta“ teenuse kasutama asumist või sotsiaalmeedias postitamist.

Kasutatud allikad:

Matsakis, L. (2019, 15. veebruar).  The WIRED Guide to Your Personal Data (and Who Is Using It). Wired. https://www.wired.com/story/wired-guide-personal-data-collection/

Mineo, L. (2017, 24. august). On internet privacy, be very afraid. The Harvard Gazette. https://news.harvard.edu/gazette/story/2017/08/when-it-comes-to-internet-privacy-be-very-afraid-analyst-suggests/