Tänapäeva pilvetehnoloogiate ajastul, kus enamus igapäevaelus kasutusel olevatest seadmetest on ühendatud andmesidevõrkudega, saab meie digitaalne jalajälg alguse seadme sisse lülitamise hetkest. Võrku ühendatud seadmed vahetavad andmeid seadme tootja või selles oleva tarkvara looja serveritega. Enne, kui oleme alustanud seadme sisulist kasutamist, on loodud hulk andmeid, mis saadetakse erinevatel eesmärkidel tagasi lähtekohta. Kirjeldatud nähtust nimetatakse passiivseks digitaalseks jalajäljeks (Christensson, 2014), mille üle meil kontroll puudub. Meie võimuses on ainult otsustada, kas seadet kasutada või mitte. Passiivse jalajälje hulka kuuluvad ka veebilehtede külastamine ja nendel klikkimine, e-kirja avamine, rakenduste allalaadimine, digitelevisioonis kanali vahetamine ning isegi Facebooki voo pöidlaga kerimise kiirus ja maht. Nimekiri kontrollimatust andmete tekkest on inimese jaoks hoomamatult pikk.
Lisaks passiivsele digitaalsele jalajäljele, on meile oluliselt tuttavam aktiivne digitaalne jalajälg (Christensson, 2014), mille jätame endast sisu luues ja levitades. Aktiivse digitaalse jalajälje moodustavad näiteks sotsiaalmeedia ja ajaveebi postituste avaldamine, telefoniga pildistamine ja video salvestamine, sõbra pildile kommentaari kirjutamine või koguni Youtube’i videos esinemine. Aktiivne digitaalne jalajälg on meie kontrolli all. Meil on võimalus otsustada mida ütleme, kirjutame, fotodel ja videos kujutame.
Mõlemat tüüpi digitaalne jalajälg koguneb seadmete ning tarkvarade ja veebiplatvormide kasutamise käigus. Andmete kasutamist reguleerivad erinevad seadused, mis annavad meile esmase kaitse pahatahtlikkuse või majanduslikul eesmärgil ärakasutamise eest. Sellegipoolest on igal inimesel oluline ise aru saada, milles ta osaleb, ja teada kuidas käituda, et loodud digitaalne jalajälg meid ja teisi ei kahjustaks. Järgnevad peatükid annavad lühikese sissevaate individuaalse digitaalse jalajäljega kaasnevatest ohtudest ja kasudest.
Ohud
Individuaalne digitaalne jalajälg on passiivselt ja aktiivselt loodud andmete ja sisulise info summa. Ilmselt oled kuulnud fraasi „andmed on uus nafta“, mida kasutatakse rohkelt äridele suunatud konverentsidel ja esitlustes. Just nimelt äridele suunatud, sest nemad proovivad sinu loodud digitaalset jalajälge oma kasumiks muuta. Antud fraasi kõrvale on õiglane lisada avalikkuses vähe kõlapinda saanud vaatenurk, mis on suunatud andmete ja sisu loojale, ehk sinule – „andmed on radioaktiivsed jäätmed, mis on ohtlikud ja millest on raske vabaneda“. (Doctorow, 2008). Antud fraas väljendab individuaalse digitaalse jalajäljega kaasnevat probleemi, kus oma tegevusega küberruumis oleme loonud andmeid ja sisu, mis on kellegi kolmanda valduses ning meil puudub kontroll nende edasise kasutuse üle, väärkasutusest kuni andmete ja info leketeni. Kui oleme avaldanud sotsiaalmeedias postituse ja selle hiljem kustutanud, tähendab see, et postitust avalikult enam ei kuvata, kuid platvormi omaniku serverisse võib see siiski alles jääda. Mobiiltelefoni kasutades salvestatakse meie liikumist sidemastide kaudu ja seaduse kohaselt lasub mobiilioperaatoril kohustus neid andmeid säilitada vähemalt 12 kuud. Kõnesalvestusi säilitatakse vähemalt 24 kuud (Telia Eesti, 2018). Keegi kolmas isik võib sinu telefonikõnesid järele kuulata kuni 24 kuud. Hirmutav kas pole? Sellist jälitustegevust võimaldatakse Eesti Vabariigis ainult riiklikele järelevalveorganitele piisava aluse olemasolul ja kohtu loaga. Üksikisikul jääb üle õigusriiki usaldada või siis mitte.
Eesti avalikkuses ei ole kuulda ebaseaduslikest jälitustegevustest ja sellega võib rahul olla. Küll aga esineb probleeme hooletusest põhjustatud või pahatahtlike andmeleketega. Viimane uudis ulatuslikust andmelekkest Eestis ilmus 1. detsembril 2020. Riigi Infosüsteemi Ameti teatel tabasid küberrünnakud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Välisministeeriumi servereid, mille tulemusena lekkisid isikuandmed, sealhulgas nakkushaiguste leviku asjaolusid puudutavad andmed (Riigi Infosüsteemi Amet, 2020). Andmelekkega seotud isikutele pole seni otsest kahju põhjustatud ja jääb vaid loota, et see nii jääbki. Kahjuks on maailmas traagilisi näiteid, kus andmeleke tulemusena on inimesed kaotanud elu. Enim tähelepanu on saanud juhtum aastal 2015, kui lekkisid suhteportaali Ashley Madison kasutajate isikustatud sõnumite sisud (Lord, 2017). Ashley Madisoni puhul on tegemist täiskasvanutele mõeldud suhtlusportaaliga, kus kasutajad vahetasid omavahel delikaatse sisuga sõnumeid ja mille leke põhjustas perede lagunemist ja kahe inimese enesetapu.
Üksi pimedast toas arvuti kasutamine võib tunduda anonüümne ja turvaline, kuid kõik metaandmed ja sisu mille küberruumi saadame salvestub ning neid tagasi võtta või kustutada on peaaegu võimatu. Enne sisu avaldamist, tasub mõelda, milline on võimalik kahju minule või kellelegi teisele, kui see saab avalikuks.
Kasud
Usaldades õigusriiki ning taastades usalduse avaliku ja erasektori infosüsteemide vastu, kerkivad peale eelmise peatüki lugemist koheselt esile kasud, mis teenivad nii andmete valdajat kui ka andmete loojat.
Esimese kasuna, mis mulle endale koheselt meelde tuleb, on minu tervise andmete pealt loodud tagasiside. Kasutan aktiivsusmonitori, mis kogub andmeid unekvaliteedi, südametöö, liikuvuse jms kohta ning annab teavitusi, kui pean käitumist muutma. Saadud info aitab mul vastu võtta otsuseid tervislike eluviiside edendamiseks. Pankadel on meie rahakasutuse kohta ülevaade alates konto avamise päevast. Viimastel aastatel on pangad asunud pakkuma eelarve planeerimise tööriistu. Panga e-keskkonnas on võimalik maksetele lisada märge kululiigi kohta, mille tulemusena kuvatakse kulude struktuuri kujutav graafik. Jällegi suurepärane võimalus saada täpne ülevaade oma kuludest. Lahendused, mis kasutavad digitaalset jalajälge meie käitumise tagasisidestamiseks, pakuvad suurt väärtust elukorralduse edendamisel.
Sotsiaalmeedia kasutamine annab igaühele meist võimaluse enese väljendamiseks. Pakub võimalust lugeda teiste inimeste avaldatud mõtteid, edendades mitmekesisemat inforuumi, milles elame. Lisaks pakub sotsiaalmeedia maine kujundamise võimalust, mida saab kasutada tööle kandideerimisel kas või riigikogusse.
Avalik sektor ja ettevõtted
Kuigi tänaste hoiakute ja seaduste kohaselt on andmete looja või subjekt andmete omanik, asub peaaegu kogu meie digitaalne jalajälg füüsiliselt avaliku ja erasektori valduses. Eesti infoühiskonna arengukava 2020 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2018) toob välja ühe fookusvaldkonnana avaliku sektori võimekuse tõstmise andmeanalüütika ja -teaduse kasutamisel. Selle tulemusena tekivad infosüsteemid, mis suudavad pakkuda veelgi terviklikumat sisendit otsuste tegemiseks ning pakuvad tulevikustsenaariumeid tuginedes olemasolevatele andmetele, mis kõik kokku tõstab avaliku halduse kvaliteeti.
Ettevõtted kasutavad klientide loodud digitaalset jalajälge oma teenuste arendamiseks, mis väljendub teenuste kvaliteedi kasvus. Aeg-ajalt on kuulda nurinat andmete kasutamisel reklaami tegemise eesmärgil. Kuna reklaamitegevus on ärikeskkonna osa, siis ka siin on parem, kui reklaam on kvaliteetselt korraldatud.
Kokkuvõte
Digitehnoloogiate kasutamisel ning sisu loomisel ja levitamisel jääb meist maha digitaalne jalajälg, mille kestvusesse tasub suhtuda tõsiselt, sest see on igavene. Suur osa meie digitaalsest jalajäljest on passiivne, mida meil endal kontrollida pole võimalik, kuid mis võimaldab luua tagasiside lahendusi täpsemate otsuste tegemiseks. Aktiivse digitaalse jalajälje loomine seevastu on peaaegu täies ulatuses meie enda kontrolli all, valides millist sisu loome ja levitame.
Usaldades õigusriigi toimimist ja eeldades, et infolekked on pigem haruldased, pakub digitaalne jalajälg võimalust teha täpsemaid otsuseid avaliku sektori, ettevõtluse ja eraisiku tasandil. Kasutame seda!
Kasutatud allikad
Christensson, P. (2014, 26. mai). Digital Footprint. TechTerms. https://techterms.com/definition/digital_footprint
Doctorow, C. (2008, 15. jaanuar). Personal data is as hot as nuclear waste. The Guardian. https://www.theguardian.com/technology/2008/jan/15/data.security
Telia Eesti. (2018). Privaatsusteade. https://www.telia.ee/images/documents/eeskirjad/privaatsusteade_est.pdf
Riigi Infosüsteemi Amet. (2020, 1. detsember). Eesti riigi IT-taristu vastu toimusid küberrünnakud. https://www.ria.ee/et/uudised/eesti-riigi-it-taristu-vastu-toimusid-kuberrunnakud.html
Lord, N. (2017, 27. juuli). A Timeline of the Ashley Madison Hack. DigitalGuardian. https://digitalguardian.com/blog/timeline-ashley-madison-hack
M. Sjöberg, H. Chen, P. Floreen, M. Koskela, K. Kuikkaniemi, T. Lehtiniemi, J. Peltonen. (2016, detsember). Digital me: Controlling and making sense of my digital footprint. Symbiotic Interaction. Loetud 16. detsember 2020 aadressil https://library.oapen.org/bitstream/handle/20.500.12657/27711/1002295.pdf
Sjöberg, M., Chen, H.-H., Floréen, P., Koskela, M., Kuikkaniemi, K., Lehtiniemi, T., & Peltonen, J. (2017). Digital Me: Controlling and Making Sense of My Digital Footprint. L. Gamberini, A. Spagnolli, G. Jacucci, B. Blankertz, & J. Freeman (toim.), Symbiotic Interaction (lk 155–167). Springer. https://doi.org/10.1007/978-3-319-57753-1_14
