rahvaloendus 2021 vimberg.ee

2021 | püstitame koos maailmarekordi rahvaloenduses

Rahvaloenduse eesmärk on anda Eesti ühiskonnast sõltumatu ja objektiivne pilt, mõistmaks, kui palju on Eestis inimesi, kus nad elavad ja millised on konkreetsel ajahetkel nende elud (Mägi, 2020).

Hetkel kehtiv veebivastuste osakaalu rekord on 68%. 2021 rahvaküsitlusega püütakse veebi teel koguda 80% vastustest. Ülejäänud 20% kogutakse telefoni teel ja kodukülastusega.

Igal eestimaalasel on võimalus anda oma panus 2021. aasta rahvaloenduse edukaks õnnestumiseks ja uue maailmarekordi püstitamiseks. Selleks kontrolli rahvastikuregistris oma andmete õigsust ja vasta veebiküsimustikule, kui see sinu e-kirjakasti jõuab.

Rohkem infot osalemise kohta saad lugeda veebiaadressil https://rahvaloendus.ee

Rahvaloendus 2021

Eesti rahvaloendusi viib läbi Statistikaamet, mis ühtlasi suunab ja koordineerib avaliku sektori andmehaldust. Viimane rahvaloendus toimus 2011. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses, milleks on ettevalmistusi tehtud viimased kümme aastat. Nimelt kavatsetakse sel korral rahvaloendus läbi viia registripõhiselt, mille peamisteks väljakutseteks on piisav andmete olemasolu ja nende kvaliteet.

Lisaks on Euroopa Liidu tasandil valmimas otsus, mille kohaselt alates 2024. aastast korraldavad kõik liikmesriigid rahvaloendust igal aastal. Tegutsetakse registripõhise loenduse võimekuse nimel, et tagada jooksev ülevaade rahvastiku seisust Euroopas Liidus. Küll aga toimub iga kümne aasta tagant suurem rahvaloendus ka edaspidi, kus võidakse küsida ühiskonnas uusi esile kerkinud veendumuspõhiseid küsimusi, millele registrid vastust ei anna.

Rahvaloendused Eesti aladel

Esimesed arvulised andmed Eesti elanikkonna kohta pärinevad 13. sajandist. Taani hindamisraamatu kohaselt elas Eestis siis ligi 200 000 inimest. Liivi sõja ja Põhjasõja järel langes Eesti rahvaarv vahemikku 100 000 – 150 000 inimest. Peale Põhjasõda valitses Eesti aladel rahu ja 19. sajandi keskpaigaks oli rahvaarv kasvanud peaaegu tänase tasemeni. Rahvaarvu kiiret kasvu mõjutas ka sisseränne.

Eesti rahvaarvu muutumine
Tiit, E. 2011

Milliseid andmeid koguti ja kuidas?

17. sajandi alguses alustati sündmusstatistikaga ja hakati registreerima rahvastikusündmusi. Andmete talletamiseks kasutati meetrikaraamatuid. Kiriku pastor märkis raamatusse sünnid (lapse nime ja isa nime), abiellumised (abiellujate nimed) ja surmad (nimi). Esialgu pandi kirja ainult essnimed, sageli koos isanimega. 19. sajandil lisandusid perenimed.

Rahvaloenduste eelkäijaks peetakse hingerevisjone, millega alustati 18. sajandi lõpus. Hingerevisjonide peamine eesmärk oli maksukohuslaste kindlakstegemine. Hingerevisjonide käigus kaardistati perede koostis (kõikide pereliikmete nimed ja vanused) ja märgiti üles pereliikme suhe perepeasse, sealhulgas ka teenijad. Hingerevisjonid erinesid rahvaloendusest eeskätt selle poolest, et nende toimumise aeg ei olnud fikseeritud, vaid andmed koguti pika aja vältel.

Järgmine märgilise tähendusega rahvaloendus toimus 1881. aastal Vene tsaaririigi kubermangudes. Selleks ajaks oli Eesti kubermangus moodustatud Statistikakomitee, mis viis läbi rahvaloendust. Loenduse käigus intervjueeriti leibkondade esindajaid loendusankeedi alusel. Individuaalse küsitluskaardi küsimused olid järgmised:

  1. Kihelkond, mõis;
  2. Ees- ja perekonnanimi;
  3. Sugu: mees- või naissoost;
  4. Kui vana ja nimelt, mitu aastat …, mitu kuud ….
  5. Kas vallaline, abielus, lesk, lahutatud?
  6. Kas luterlane, muu reformikiriku liige, vene õigeusku, vanausuline, rooma-katoliku kiriku liige, juudiusuline või muu religiooni, konfessiooni pooldaja või ususekti liige?
  7. Rahvus: sakslane, venelane, eestlane, rootslane, lätlane, juut või muu?
  8. Keeleline kuuluvus: sakslane, venelane, eestlane, rootslane, lätlane, juut või muu?
  9. Ei oska lugeda ega kirjutada, oskab ainult lugeda, oskab lugeda ja kirjutada?
  10. Tegevusala või elukutse?
  11. Alaline elupaik?
  12. Kust pärit?
  13. Kas pime ja nimelt, kas sünnist saati või hiljem jäänud?
  14. Kas kurttumm?
  15. Kas vaimuhaige ja nimelt, kas sünnist saati või hiljem haigestunud?

Kogutud andmete töötlemisega tegeles spetsiaalne loendusbüroo, kus kõik andmed käsitsi läbi töötati. Rahvaloenduse lõpptulemused publitseeriti viieköitelise saksakeelse tabelite kogumikuna, mida illustreerisid värvilised graafikud. Eesti rahvaarvuks saadi 881 455 inimest. Meeste ja naiste osakaal oli enam-vähem pooleks (Statistikaamet, 2020).

Esimese Eesti Vabariigi ajal toimusid rahvaloendused aastatel 1922 ja 1934, millest viimasel saadi Eesti rahvaarvuks 1 126 413 inimest (Statistikaamet, 2020). 1941. aastal järgnes Saksa okupatsiooni ajal korraldatud kõikne rahvastiku registreerimine, mille eesmärgiks oli saada ülevaade okupeeritud alade ressurssidest, sealhulgas inimressursist. Saksa okupatsiooni ei jätkunud kauaks ja järgmise rahvaloenduse korraldas nõukogude võim aastal 1959. Nõukogude okupatsiooni ajal korraldati Eestis neli rahvaloendust, keskmiselt iga kümne aasta järel. Kõik kogutud andmed olid salastatud. Ilmus üksikute statistiliste näitajatega kogumik nimega „ENSV Rahvamajandus“.

Taasiseseisvunud Eestis toimus esimene rahva ja eluruumide loendus aastal 2000. Loendus viidi läbi küsitlusena, mille vastused märkis loendaja paberankeedile. Loendaja täitis kaks ankeeti, millest üks sisaldas andmeid leibkonna ja eluruumi kohta ning teine, isikuankeet oli iga isiku jaoks eraldi. Esmakordselt  kasutati  loenduslehtede  sisestamiseks  skaneerimist, milleks kulus 4,5  kuud. Loendusandmed  on  arhiveeritud nii elektroonsel (TIFF-failidena) kui ka paberkujul. Eesti rahvastiku koguarvuks saadi 1 370 052 inimest (Statistikaamet, 2020).

2011. aasta rahvaloendusel kasutati juba kombineeritud meetodit, nii registripõhist kui ka näost-näkku küsitluste läbiviimist. Loenduse tulemuseks oli 1 294 455 püsielanikku (Statistikaamet, 2020).

Milliseid andmeid ja infot kogutakse rahvaloendusel tänapäeval?

2021. aasta rahvaloenduse väljundnäitajad on kinnitatud, kuid käesoleva artikli kirjutamise hetkel on küsimustikud (andmeväljad) veel avalikustamata. Jätkub arutelu selles osas, kas kõik väljundnäitajad on elektrooniliste registriandmetega piisavalt kaetud. Registripõhise loenduse läbiviimiseks kasutatakse kokku 25 riikliku registrit. Kui mõnes registris vajab veel osa andmetest parandusi, siis loendusmomendini jäänud aasta on piisav aeg andmete korrastamiseks (Mägi, 2020).

Lisaks registrites olevatele andmetele, sisaldab loendus veendumustel põhinevaid küsimusi, mida registritesse ei koguta. Rahvus on selles osas erand. Tegemist on samuti veendumuspõhise näitajaga, kuid see info on registrites olemas. Samuti ei koguta andmeid inimeste usu kohta või kas osatakse mõnda murdekeelt. Andmekogudes pole ka infot inimese tunnetuse kohta, milleks on näiteks tervisest tulenevad tegevuspiirangud (Mägi, 2020).

Vastuseid nimetatud küsimustele on ühiskonnas vaja, seega kogutakse neid eraldi. Küsimustele vastuste saamiseks, korraldab Statistikaamet veebiküsitluse, millega proovitakse teha ka maailmarekordit. Hetkel kehtiv veebis vastanute osakaalu rekord on 68%. 2021 rahvaküsitlusega püütakse veebi teel koguda 80% vastustest. Ülejäänud 20% kogutakse telefoni teel või kodukülastusega. Kodukülastustega ja telefoni teel loenduse läbiviimiseks värvatakse ajutiselt tööle üle 2000 inimese (Mägi, 2020).

Milliseid andmeid ja infot rahvaloendusel siiski kogutakse? Hetkel saab tuua näiteks küsimustikud 2011. aasta kombineeritud rahvaloenduselt, kus andmete kogumiseks kasutati nii riigi registreid kui ka näost-näkku küsitlusi.

Küsitluse ankeet koosnes kolmest osast:

  1. eluruumiankeet, mille andmeväljadega saab tutvuda järgmisel aadressil https://vana.stat.ee/58551
  2. leibkonnaankeet, mis asub aadressil https://vana.stat.ee/58551
  3. isikuankeet, aasdressil https://vana.stat.ee/58553

Kaheliikmelises leibkonnal kulus küsimustele vastamiseks aega keskmiselt 30 – 35 minutit.

Regulatsioonid ja andmekaitse

2021. aasta rahvaloendust koordineerib Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat, mis määrab täpse väljundtunnuste loendi ja nende esitamise vormi. Loenduse andmestik on kinnitatud Riikliku statistika seadusega ja Euroopa Parlamendi Nõukogu määrusega 763/2008.

Riikliku statistika tegemisel moodustatavad andmestikud ja statistilised registrid ei ole andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses. Inimeste kohta kogutud andmeid kaitseb isikuandmete kaitse seadus. Riikliku statistika tegijal on õigus riikliku statistika tegemisel kasutada isikuandmeid isikuandmete kaitse seaduses ettenähtud alustel ja korras (Riigi Teataja, 2010). Isikuandmete kaitse järelevalvet teostab Andmekaitse Inspektsioon.

Praktika kohta ütleb Statistikaameti peadirektor, Mart Mägi, järgmist: „Meil on väga kõrge turvaklass ja kõik süsteemid, mida ehitame, on nii turvalised kui üldse võimalik. Rahva ja eluruumide loendusel kogutud andmed on kaitstud statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtete järgimise ning isikuandmete kaitse nõuete rakendamisega. Isikuandmete töötlemisele on seatud ranged turvanõuded, mille järgimine tagab, et statistikaametile esitatud andmeid kasutatakse ainult statistilisel ja teaduslikul eesmärgil“ (Mägi, 2020).

Kokkuvõte

Rahvaloenduse eesmärk on anda Eesti ühiskonnast sõltumatu ja objektiivne pilt, mõistmaks, kui palju on Eestis inimesi, kus nad elavad ja millised on konkreetsel ajahetkel nende elud (Mägi, 2020).

Tänapäevase rahvaloenduse puhul on tegemist asutuste ülese elektroonilise koostööga, mida juhib ja koordineerib Statistikaamet. Registripõhiseks loenduseks kasutatakse 25 riiklikku registrit, mis asuvad erinevate ministeeriumite ja allasutuse haldusalades. Lisaks elektroonilisele koostöövõimele, on oluline ametnike vaheline koostöö ja panus, et registrites olevad andmed oleksid rahvaloenduseks ammendavad ja ettenähtud kvaliteediga.

Rahvaloenduse käigus inimeste kohta kogutud andmeid kasutatakse ainult statistilisel ja teaduslikul eesmärgil. Kogutud andmeid kaitseb isikuandmete kaitse seadus, mille järelevalvet teostab Andmekaitse Inspektsioon.

Igal eestimaalasel on võimalus anda oma panus 2021. aasta rahvaloenduse edukaks õnnestumiseks ja uue maailmarekordi püstitamiseks (80% vastuseid veebi teel). Selleks kontrolli rahvastikuregistris oma andmete õigsust ja vasta veebiküsimustikule, kui see sinu e-kirjakasti jõuab.

Rohkem infot 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse kohta saad lugeda veebiaadressil https://rahvaloendus.ee

2021. aasta rahvaloendusel kasutatavad riiklikud registrid

RR – rahvastikuregister; EHIS – Eesti hariduse infosüsteem; MKR – maksukohustuslaste register; EHR – riiklik ehitisregister; KR – kinnistusraamat; ARIREG – äriregister; STAR – sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister; KIRST – ravikindlustuse andmekogu; KVKR – kaitseväekohustuslaste register; EMPIS – töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register; KOPIS – kohustusliku kogumispensioni register; TÖR (EMTA) – töötamise register; ETR – elamis- ja töölubade register; maa-ameti aadressiandmete süsteem (ADS-süsteem); e-toimik; KMAIS – isikut tõendatavate dokumentide andmekogu; liiklusregister, EMSR – meditsiiniline sünniregister; RETS – retseptikeskus; SAP – riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu; SKAIS – sotsiaalkaitse infosüsteem; RAKS – riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register; SPR – surmapõhjuste register; TETRIS – töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu; KIR – vangide ja kriminaalhooldusaluste register (Statistikaamet, 2020).

Esilehele

Kasutatud allikate loetelu

Mägi, M. (2020, 9. november). Rahvaloenduse korraldamisel peame olema julgemad ja astuma Euroopasse. Statistikaamet.
https://www.stat.ee/et/uudised/mart-magi-rahvaloenduse-korraldamisel-peame-olema-julgemad-ja-astuma-euroopasse

Tiit, E. (2011, 20. aprill). Eesti rahvastik kümne rahvaloenduse andmetel. Statistikaamet. https://www.slideshare.net/Statistikaamet/enemargit-tiit-eesti-rahvastik-kmne-rahvaloenduse-andmetel

Tiit, E. (2011, 2. kvartal). Eesti Statistika Kvartalikiri. Statistikaamet.
https://www.stat.ee/dokumendid/55314

Statistikaamet. (2020). 1881., 1897., 1922., 1934., 1959., 1970., 1979., 1989. aasta rahvaloenduse põhiandmed.
https://www.stat.ee/et/statistikaamet/rahvaloendus-2021/rahvaloendustest-eestis/1881-1897-1922-1934-1959-1970-1979-1989-aasta-rahvaloenduse-pohiandmed

Riigi Teataja. (2010, 21. juuni). Riikliku statistika seadus.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13332259

Riigi Teataja. (2018, 12. detsember). Isikuandmete kaitse seadus.
https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011

Euroopa Liidu Teataja. (2008, 9. juuli). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 763/2008.
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32008R0763&from=EN

Statistikaamet. (2020). Rahvaloendus 2021.
https://www.stat.ee/et/statistikaamet/rahvaloendus-2021